eesti jõed mis on üle 100 km pikad

12 rows

.

Eesti jõed. Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 11, neist pikim on Võhandu jõgi (165 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (145 km), Põltsamaa jõgi (136 ...

.

Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km 2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km 2) ja Pärnu jõgi (6920 km 2).

.

Eestis on ligi 7400 vooluveekogu, neist 9 on üle 100 km pikad. Jõed kuuluvad Soome lahe, Väinamere – Liivi lahe ja Peipsi järve – Narva jõe vesikonda. Pikim jõgi on Otepää kõrgustikult algav Võhandu (koos Pühajõega 162 km), veerikkaim idapiiril Peipsist välja voolav Narva jõgi.Üle 1 hektari suurusi järvi (looduslikke) on Eestis 1300, väiksemaid järvi ja laukaid üle 20 000.

.

Üle 10 km pikkuste jõgede võrgu keskmine tihedus on 0,23 km/km 2, seejuures Liivi lahe vesikonnas 0,27 km/km 2, Soome lahe vesikonnas 0,22 km/km 2, Narva-Peipsi vesikonnas 0,23 km/km 2 ja saartel 0,11 km/km 2.Kõige hõredam – 0,05 km/km 2 – on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, sest pinnas on karsti tõttu väga hea läbilaskevõimega ja ei soodusta …

.

Eestis on kokku üle 7000 vooluveekogu (jõed, ojad ja magistraalkraavid). Vooluveekogude kogupikkus ületab 30 000 km. Enamik neist, umbes 90%, on alla 10 km pikad. Üle 50 km pikkusi vooluveekogusid on vaid 38. 100 km ja pikemad on ainult 9 jõge.

.

Järved on ka üsna madalad, üle 15 m sügavusi järvi on teada vaid 46. Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv - 38 m. Jõed. Eestis on üle 7000 jõe ja oja, suurem enamus neist on lühikesed, vaid 10% jõgedest on üle 10 km pikad. 10 jõge on pikemad kui 100 km, neist pikim on …

.

Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² ... mis on üle viie raamatu iga Eesti elaniku kohta. Lasteraamatuid ilmus 647 nimetust ja kokku 1,5 miljonit ... Pikad filmid Esmaväljaannete nimetust Raamatute ja brošüüride

.

EESTI JÕED... jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on …

.

Nemunasse suubub 105 jõge (1. taseme lisajõed), millest 15 on üle 100 km pikad. Neist suurimad on Neris, Nevėžis, Ščara ja Šešupė. Tal on isegi 11. taseme lisajõgesid. Nemunasel on tähtis positsioon Kura lahe elustiku säilitamisele. Nemunasest tulev vesi hoiab lahe vee värske ja võimaldab seal elada nii magevee- kui merekaladel.

.

1931. aasta 25. aprillil on registreeritud kõrgeim veetase Riisal - 21,94 ja Aesoos - 21,96 m üle merepinna (joonis). Nii moodustus peaaegu ühetasane veeväli, mis küündis kõige laiemas kohas üle kaheksa kilomeetri. Navesti üleujutus on pindalalt tagasihoidlikum jõe …

.

Mis asi on jõgi?, Kas Eesti on jõgederikkas maa?, Kas jõgi voolab üksinda?, Kuidas tekivad pikad ja kitsad saarekesed? ... Siinsed jõed peavad voolama üle pankranniku ehk klindi serva ning alamjooksul muutub nende vool kiiremaks. 300. Mis asi on jõestik? ... Võhandu jõgi, 162 km. 400.

.

Eesti Loodus. Loode-Eesti rannik EL 2012/01. Rahutu looderannik muudab pidevalt oma ilmet. Loode-Eesti geopargi lääneosa rannikumaastik on Euroopa omapärasemaid. See on paik, kus rannajoon alatasa muutub, järved tekivad ja kaovad ning jõed muudavad oma asukohti ja suudmeid. Viimasel jääajal, mis kestis ligikaudu 20 000 aastat, oli jää ...

.

eesti jõed Eesti jõed pole meie naabritega võrreldes kuigi pikad ega suured, kuid kokku on Eestis vooluveekogusid üle 7000, millest omakorda 10 on üle 100 km pikad. Eesti jõed EL 2012/6-7 - Eesti Loodus eesti jõed Leheküljed kategoorias "Läti jõed" Järgmised 52 lehekülge on selles kategoorias (kokku 52).

.

Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 …

.

Üle 10 km pikkuste jõgede võrgu keskmine tihedus on 0,23 km/km 2, seejuures Liivi lahe vesikonnas 0,27 km/km 2, Soome lahe vesikonnas 0,22 km/km 2, Narva-Peipsi vesikonnas 0,23 km/km 2 ja saartel 0,11 km/km 2.Kõige hõredam – 0,05 km/km 2 – on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, sest pinnas on karsti tõttu väga hea läbilaskevõimega ja ei soodusta …

.

km pikad, laius ulatub 0,5-1 kilomeetrini, kõrgus 20-40 meetrini. Nõlvakalle on 10 kraadi piires, kuid ulatub koha- ... väärne on suurte (pindala üle 100 ha) järvede rohkus. Elu- ... Jõed, mis koguvad vett tohutult alalt, on tasasel ma-dalikul väga aeglased ning tulvavad suurveega üle kallas-te. Kõrgeima veetõusuga laiub Emajõe ning ...

.

3. Jägala juga. Jägala juga on lummav igal aastaajal, kuid vetesula tõttu jätab juga just varakevadel kõige majesteetlikuma mulje.. Nagu paljud Põhja-Eesti jõed saab ka Jägala jõgi alguse Pandivere kõrgustikult.Jõe kogupikkuseks on 97 kilomeetrit, Jägala juga paikneb selle alamjooksul – uhke veelang asub ligikaudu 4 kilomeetri enne jõe suubumist Ihasalu lahte.

.

Väljavõte kaardist Eesti NSV 1:600 000 (1981). Kaardil on kõik teed ja jõed lainja joonega, sest see on saadud üle nelja korra väiksemast moonutatud kaardist suurendamise teel. Põhimaanteid on muidugi vahepeal mitmel pool õgvendatud, aga mitte nii palju kui kaardile kantud.

.

Üle tunniajaline matk ülesmäge võttis päris võhmale, ent oli kahtlemata seda väärt. Suurimas koopas (ligi 65 m pikk, 40 m lai ja 32 m kõrge) võis imetleda hämmastava pikkusega stalaktiite (kuni 20 m). Kuna mägedes on edasiliikumine vaevaline ja vahemaad on pikad, siis kogu Paklenica ilu nautimiseks ühest päevast ei piisa.

.

Eesti pinnamood on tasane, kõrgusvahed väikesed. Maapinna keskmine absoluutkõrgus on umbes 50 m, ligi 40% territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50–100 m, vähem kui kümnendik maa-alast ulatub üle 100 m. Valdavad on madalad tasandikud ehk madalikud (hõlmavad umbes 46% Eesti alast), vähem on lavamaid ja lainjaid tasandikke (37%) ning ...

.

Kõik järved hõlmavad kokku ligi 5% riigi pindalast. Eesti suurimad siseveekogud on Peipsi järv koos Pihkva järvega, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Eesti järvede keskmine sügavus on alla 4 m, vaid paarikümne sügavus ulatub üle 20 m. Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38m). Järvede levik Eestis on ebaühtlane.

.

Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა [šavi zgva], krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

.

6kl J6gi. 1. Jõgi on veekogu, kus vesi voolab mööda looduslikku sängi maapinna kõrgematelt kohtadelt madalamate suunas. 4. Leena jõe harujõed.

.

AVASTA EESTIMAAD: 55 kaunist matkarada. Eestimaa looduse mitmekesisus pakub looduse värvirikkusest osa saamiseks küllaga võimalusi. Matk loodusesse aitab Sul minna eemale linnakärast ning kogeda kauneid loodusvaateid. Sa võid valida kerge jalutuskäigu kaunis looduses või enam pingutust nõudva raja, juhendatud räätsamatka või minna ...

.

Läänemeri (inglise keeles Baltic Sea) on Atlandi ookeani juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv sisemeri, mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga.Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal.Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja …

.

Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. ... (14 468 km2) Saarte vesikond (4140 km2)Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km ...

.

Ligi 100 km2 pindalaga maastikukaitseala hõlmab esinduslikuma osa Vooremaast ehk ligi 106% sellest. Maastikukaitsealal on vooremaastik kõige selgekujulisem ja voortest tingitud maastiku viirulisust aitavad siin paremini esile tuua voortevahelistes vagumustes paiknevad pikad kitsad järved, metsastunud soolaigud ja neis voolavad jõed.

.

Võhandu 162 km 2. Pärnu 144 km 3. Põltsamaa 135 km 4. Pedja 122 km 5. Keila 116 km 6. Kasari 112 km 7. Piusa 109 km 8. Pirita 105 km 9. Suur-Emajõgi 101 km 10. Navesti 100 km 7. JÕED EESTIS Kõige hõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul. Pandivere kõrgustikul puudub vooluvesi 1375 km2 suurusel maa-alal. 8.

.

Eesti. Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soomega, läänes üle Läänemere Rootsiga, lõunas Lätiga ning idas Venemaaga. Eesti pindala on tänapäeval 45 339 ruutkilomeetrit, teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem.

mis on migreenkus saab õppida logopeedikskuidas kasutada nihikutkui palju beebi kakabkuidas paigaldada laminaat parkettikus saab täita tuludeklaratsioonikui kaua on kõhuviirus nakkavkui riigieelarve on ülejäägigakus õppida psühholoogiatkui tihti peab 2 kuune sööma
721
Bing Google